Supid ja pudrud
Liivimaal keedeti lihtsa igapäevase toiduna suures pajas suppe ja putrusid. Neid valmistati sõltuvalt hooajast ja võimalustest odratangudest, hernestest, ubadest, köögiviljadest, seentest, maitsejuurviljadest ja looduslikest toidutaimedest, lisati piima, liha, kala või rasva. Supp muudeti tummisemaks murendatud leivatükkide lisamisega. Liivimaa härraste peente kõhtude jaoks hõõruti mõnikord supid läbi sõela.
ODRATANGUPUDER
Oder on Liivimaa vanim ja kaua aega ka levinuim teravili. Sageli söödi lõunaks kruubiputru, millele hakati 19. sajandil lisama piima ja kartulit. Tänapäeval tunneme Eestis seda mulgi pudruna, Lätis bukstiņputra nime all. Pudru lisandiks serveeritakse sibulaga praetud läbikasvanud sealiha. Lisaks odrapudrule keedeti vahel ka kaeratanguputru.
HERNESUPP
Hernesuppi keedetakse juba ammustest aegadest enne paastu, eriti aga enne lihavõtteid ja jõule. Et paastu ajal ei tohi liha süüa, annab toitev supp jõudu. Koos tangudega olid herned ka üldtuntud vastlatoit. Hernesuppi keedetakse seajalgade või muu supiliha, kartulite, porgandite ja tangudega.
OBLIKASUPP
Oblikas on kevadel üks esimesi rohelisi taimi. Neid söödi värskelt ja neist keedeti suppi kartulite, porgandite ja tangudega, tänapäeval ka lihaga. Supile võib vitamiinidega rikastamiseks lisada noori spinati- või nõgeselehti. Seda rooga serveeritakse keedetud muna, hapukoore ja rukkileivaga.
SEENESUPP
Seenesupile annab iseloomuliku maitse seeneliik – olgu siis tegu pilvikute, kuuseriisikate, külmaseente, puravike või kukeseentega. Eriti hinnatakse kivipuravikusuppi. Supile lisatakse rõõska või hapukoort.
JUURVILJASUPP
Sügisel ja talvel keetis eesti ja läti talurahvas toitvaid suppe kapsast, kaalikast, naerist, sibulast ja peedist, hiljem ka kartulist. Seavõi veiselihatüki lisamisel peab selles olema ka konte. Suppi serveeritakse hapukoore, korraliku peotäie hakitud maitserohelise ja rukkileivaviiluga.
