Leib ja pirukad
Odra kõrval kasvas keskajal rukki osatähtsus niipalju, et seda isegi eksporditi. Rukkijahust küpsetati juuretisega kergitatud lõhnavat ja toitvat leiba. Sageli küpsetati ka odrast käkke ning karaskit. Nisujahust saia hakkas lihtrahvas küpsetama alles 19. sajandi lõpupoole, esialgu vaid pühadeks, linnades oli see levinud juba keskajal. Naturaalse juuretisega saia küpsetati pigem jämedalt jahvatatud täistera nisujahust. Pühade ajal küpsetati ka mitmesuguseid täidisega pirukaid.
RUKKILEIB
Rukkileib on üks Liivimaa olulisemaid toiduaineid, rasketel aegadel lisati koguse suurendamiseks teisi jahusid või koguni aganaid. Rukkileiba küpsetati vanal ajal suurte ümmarguste või piklike pätsidena. Jahu segati sooja või kuuma vee ja juuretisega, tihtipeale lisati köömneid, tänapäeval ka linnaseid. Hapendatud taignast vormitud leibu küpsetatatakse puudega köetud ahjus kõrgel temperatuuril. Kokku kestab leiva valmistamise protsess kaks päeva. Pehmemast tainast küpsetatakse ka vormileiba, mida võib valmistada ka moodsas ahjus.
PEKIPIRUKAD
Pekipirukate isuäratav lõhn täidab maju enne talvist ja suvist pööripäeva, Läti pagariärides võib neid aga nautida iga päev. Pirukaid küpsetatakse nisu- või rukkijahust valmistatud pärmitainast. Need täidetakse peeneks hakitud ja sibulaga praetud läbikasvanud sealihaga. Maitseks võib lisada ka köömneid. Eestis levinud lihapirukad valmistatakse tavaliselt läbi masina aetud keedetud lihast või suitsusingist.
MOONISAIAD
Liivimaal küpsetati pühade ajal moonikaraskeid jämedast täisterajahust, magusa maitse saavutamiseks lisati mett. Tänapäeval küpsetatakse moonisaiu peenest nisujahust valmistatud kergitatud tainast. Neile puistatakse peale mooniseemneid ja suhkrut. Valmis saiad kaetakse paksu šokolaadiglasuuriga.
