Köögiviljad

Tänapäeval nii levinud kartulit ja tomatit Vana-Liivimaal veel ei tuntud. Peakapsast söödi nii toorelt kui ka hapendatult, seda lisati supile ja hautisele. Samuti kasvatati naerist, pastinaaki, herneid, ube, hilisemal ajal ka porgandit ja peeti, aga ka sinepit, mädarõigast, sibulat ja küüslauku. Üle talve säilitamiseks köögivilju kuivatati, hapendati või soolati.

HAPUKAPSAS
Esimesed värsked kapsad pandi koos lambalihaga patta juulis anne- või jaagupipäeva paiku. Pika talve jooksul säilisid vitamiinid aga kõige paremini just hapukapsas. Varasemal ajal lõigati kapsapea hapendamiseks lihtsalt neljaks. Tänapäeval riivitakse kapsas peeneks, lisatakse köömneid, soola ja veidi suhkrut, pressitakse, kuni eraldub mahl, lastakse hapneda ning seejärel säilitatakse kapsast jahedas. Külmal aja sobib hapukapsast keeta suppi või hautada praelisandiks karbonaadi, kotlettide või vorstikeste juurde.

HAPUKURGID
Krõmpsud vähesoolased kurgid on suvine delikatess. Klaasnõusse pandud kurgid valatakse üle soolveega, millele on lisatud tilli koos varte ja õitega, samuti muid maitseaineid, näiteks mustasõstra-, mädarõika- või kirsilehti, küüslauku ja pipart. Järgmise päevani hoitakse kurke raskuse all, seejärel on need juba söömisvalmis, kuid maitse muutub natuke iga järgmise päevaga. Talveks kurgid hapendatakse ja pastöriseeritakse ning pannakse jahedasse säilima.

HERNED JA OAD
Põldoad ja hallid herned olid kartulieelsel ajal Liivimaa lihtrahva põhitoidus. Herned ja oad on väga toitvad, neid on lihtne kuivatatult säilitada, aga ka valmistada – piisab lihtsalt keetmisest. Herne- ja oasupp oli taluperes tähtis tavanditoit. Traditsiooniliselt söödi keedetud ube või herneid praetud suitsulihakõrnete ja sibulaga, kõrvale joodi hapupiima. See toit kuulub Lätis ka jõulu- ja aastavahetuse lauale, tänapäevalgi usutakse, et kui aastalõpu pidulaualt süüa ära kõik herned, ei pea uuel aastal pisaraid valama.