Piim

Liivimaal peeti lehmi nii maal kui ka linnas. Piimast valmistati hapupiima, kohupiima, rõõska ja hapukoort, juustu ja võid. Värske piim kuulus pigem laste toidulauale, täiskasvanud jõid aga tihedamini hapupiima, sest värske piima säilitamine oli keeruline. Moodsa piimakarjanduse kujunemiseni 19. sajandi lõpul talulehmad talviti piima ei andnud.

JAANIJUUST (sõir)
23. juunil tähistatakse Lätis ja Eestis suvist pööripäeva ( Jāņi / Jaanipäev). Üks pühaderoog on kindlasti ümmargune ja kollane jaanijuust ehk sõir, mis sümboliseerib päikest ja viljakust. Tänapäeval saab seda osta aasta ringi, kuid paljud perenaised teevad sõira enne pühi ka ise. Jaanijuustu valmistamiseks kuumutatakse suures potis maapiim koos kohupiimaga. Kurnatud juustumassi kuumutatakse edasi koos või, munade, soola ja köömnetega. Edasi, seotakse see kangasse ja asetatakse raskuse alla tahenema. Juustu süüakse jahutatult ja viilutatult, peale juuakse jaaniõlut.

KOHUPIIM
Kohupiim valmistatakse hapupiima aeglasel tulel kuumutades. Traditsiooniliselt süüakse kohupiima hapukoore ja soolaga. Lätis määritakse rukkileivaviilule kohupiima ja puistatakse peale röstitud peeneks jahvatatud kanepiseemneid. Tänapäeval aga süüakse kohupiima sageli heeringa ja kartuliga, see levis laiemalt 19. sajandil. Kuigi heeringas oli importkaup, kujunes see nii baltisaksa kui eesti ja läti köögis väga armastatud toiduaineks.

MARJAD PIIMAGA
Suvel valmistatakse metsamarjadest tervislikke magustoite. Metsmaasikad, -vaarikad või -mustikad puistatakse kaussi, valatakse peale piim või jogurt, lisatakse veidi suhkrut või mett ning maius ongi valmis!