“Taste Hanseatica”

Äsja oma iseseisvuse 100. aastapäeva tähistanud Läti ja Eesti moodustasid aastasadade eest ühise Liivimaa, mille tähtsamad kaubateed kulgesid pikka aega läbi hansalinnade. Hansa hiilgeaegu meenutavad vanalinnade munakividega sillutatud tänavad, suursugused kirikud ja kesksele kohale rajatud turuplatsid. See oli aeg, mil jõudsid siia küll erinevad vürtsid ja uued toiduained, linnades elas palju saksa kaupmehi ja linnu varustas kohalik rahvas. Vana-Liivimaa ning Hansa Liidu lagunemise järel võime rääkida rohkem juba baltisaksa mõisa- ja eestlaste-lätlaste talupojakultuurist, põimides vahele nüansse liivlaste, vadjalaste, vene vanausuliste jt maailmast. Erinevate kultuuride pinnalt välja kasvanud toidukultuur on sama kirev kui meie ajalugu, kuid ajal on omadus pärandada edasi vaid parimat osa. 100 aasta eest sai ring aga täis. Hoolimata sellest, et Liivimaa kubermang jagunes kahe uue riigi - Eesti ja Läti vahel, on meil rahvakultuuris ja toidulaual jätkuvalt palju ühist.

Linnade ja maakohtade kõrtsmikud, toidutootjad ja kaupmehed kostitavad külalisi hea ning paremaga, ühendades iidsed traditsioonid kaasaegsete ideede ja võimalustega. Kohalikku toitu saab kirjeldada kui puhast, värsket ja ausat, kasutades enamasti oma põllul kasvanud või loodusest korjatud toorainet.

Meie riigid on väikesed, kõik siin on lähedane ning isiklik. Saad rääkida põllumehega, kes jahvatas omakasvatatud rukist sinu leiva küpsetamiseks. Silitada lehma, kelle piima perenaine lisab sinu hommikukohvile. Suruda kätt pagaril, kes annab sulle sooja saiakääru. Kuulata õitsval heinamaal mesilaste suminat ja tunda suveleitsakus mee lõhna. Päikesetõusu ajal vaadelda jõge, kus kalamees ootab kannatlikult oma kalasaaki. Jalutada metsas ja korjata marju ning seeni. Ja tunda südames, kuidas see kõik ühendab meid kauge minevikuga.

Neli aastaaega teevad meid rikkaks. Kevad tuleb värskuse ja rohelusega, suvi värviliste marjade ja köögiviljadega, sügis rikkaliku tera- ja juurviljasaagiga ning talv sobib soojendavateks ahjuroogadeks. Sajandeid vanad hapendamise, soolamise ja kuivatamise traditsioonid lisavad meie köögile iseloomulikke maitseid. Paljudes kohtades pakutakse toitu kohalikust savist valmistatud nõudest, põletades neid esivanemate meetodite järgi. Lauale laotatakse linasest kangast laudlina ning vaasidesse sätitakse rohkelt lilli nii igapäevaselt kui pühade ajal. Sellised me oleme – looduslähedased - olles ise looduse osa.

Meenutades hansaaegade ajalugu, asuge teele mööda Maitsvat HansEATica`t. Teid ootavad 80 külalislahket peatuspaika nii Lätis kui Eestis: kõrtsid, talud, mõisad, veskid ja väikesed toiduainetööstused. Teelistel avaneb mitmel pool võimalus õppida midagi uut, mis võib olla ammu-unustatud vana: sõtkuda leivatainast, valmistada sõira või piiluda kalasuitsutamise saladustesse. Võite külastada ka pruulikodasid ning tutvuda, kuidas valmistatakse traditsioonilist õlut. Tellides degustatsioone on võimalik maitsta erinevaid toite ja jooke – nii saate kõige mitmekesisemad muljed.

Me usume, et armastus käib kõhu kaudu! Olete oodatud külla!