Üks klaar jõusupp ehk klaar rammuleem
Võta härjaliha, tagajalgade ligidalt, lõika see poole sõrme suurusteks viiludeks, löö need veidi, et jääksid lapikuks. Siis pane need viilud üksteise järel poti sisse, lisa ka mõned porgandiviilud ja veidi sibulat, aga ka loorberilehti, tüümiani, petersellilehti ja muid sääraseid rohtusid. Pane kaas peale ja las see haudub ja küpseb tulel, kuniks see mahl, mis algselt lihast välja küpseb ja jällegi sisse imbub ja ise mõnusalt pruuniks saab, ja nagu rammuleem ikka veidikene kõrbeb poti põhja. Nii peab seda aeglaselt küpsetama ja hautama, ei pea segama ega ümber pöörama. Siis kalla peale klaari ja jõulist rammuleent nii palju kui vaja, kuniks see supp on helepruun ja kaunis. Seda suppi võid tarbida hea paljude roogadega.
Nüüd kui iganes klaari suppi soovid teha, siis viska supipotti röstitud leivaviilud või riivitud saia. Kalla rammuleem läbi sõela, siis kalla veelkord nii kuis tarvis. Sellesse supisse võib lisada ka mõne tibu või täidetud vasikakonti.
Võid teha säärast täidist vasikalihast, neerurasvast ja veisemaksast. Ainult see leib mis võtsid, see jaga pooleks: üks osa tuleb kuivalt ära riivida, teine leota piimas, pigista välja ja hõõru see leib. Võta siis kogu leib kokku, võta 6 muna, soola, riivitud sidrunikoorti ja kardemoni, ja haki kõike koos lihaga. Mida peenemad tükid, seda parem, kuniks saab veidike kõvemaks; muidu ei taha see püsida koos, kui keetmiseks läheb. Tee sellest täidisest üks piklik tükk, rulli hästi kokku, kata peene riidega, seo niidiga kokku, keeda supi sees ja serveerimisel pane see kaussi.
Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.
Vähisupp
Valmista ette Krebsbutter ehk vähivõi
Sel moel: võta vähikoor ja sõrad, aga neid jalakesi, mis on kõhu juures, ära võta. Needsamad punased koored pese hoolikalt ja suru uhmri abil kenasti peeneks. Võta ka tükk võid, niipalju, et potis saaks see kogus hästi kuumutatud. Siis lisa need pressitud koored ja las need seal olla mõni aeg. Lisa ka sibulaid ja tükeldatud petersellilehti, segaja raputa aeg-ajalt. Siis lisa veidi keevat vett või lihapuljongit, keeda see veel kokku, suru läbi sõela, pigista need koored lusikaga läbi sõela ja tõsta kõrvale, nii et tahkub. Sellest, sa võid uuesti teha ehtsa vähikastme.
Vähikaste
Kui see (loe: vähivõi) on sulatatud ja segatud nii suure koguse jahuga, kui tummiseks sa oma suppi pead. Muidugi, võid lisada jahu juba eelmainitud vähivõi keetmisel, kui koored olid potis.
Kui oled vähe võid võtnud, pane veidi juurde, nii et oleks paras. Küpseta koored selle jahuga ja sega korralikult, siis kata kinni ja tõsta tulele, las haudub mõnusalt. Kui midagi poti põhja jääb, pole häda, lisa veidi vett, kuid ära lase pruunistuda. Keeda veidi veel ja suru siis uuesti läbi sõela. See on see vähikaste.
Kui see kaste on läbinisti kuum, siis seda keeta pole tarvis, las see olla kuuma tule ligidal. Siis saab see olema imeilus punane. Aga kui kogu aeg keedad, tõuseb punane värv pinnale.
Ülejäänud vähi koored? Võid täita pasteediga, need keeta ja samuti supile lisada. Võid lisada ükskõik mis meelt mööda on, mida küll sellistele suppidele lisada annab, olgu see selleri ja peterselli juured, või väikesed lihatükikesed, mida frikadellideks nimetame, siis seda juba varakult pane valmis, keeda läbi, ning pärast lisa supile kõikide vähi peadega.
Pasteet nonde vähikoorte täiteks
Võid valmistada sedaviisi: võta liha nendest vähi sõrgadest, võta juurde veidi kalaliha, kuid vaata, et see kena puhas poleks, ükspuha kas keedetud või mitte. Kui kala pole lisada, siis võib võtta veidi veiseliha või kanaliha, jällegi ükspuha, kas keedetud või toores, või praetud. Haki kõik see eelmainitu kokku. Siis võta juurde veel hõõrutud võid, piimas leotatud saia, peenelt hakitud petersellilehti, sidrunikoort, soola, veidi vürtsi ja paar munakollast. Kõike seda tükeldad nii peeneks kui saad, sellega täidad vähikoori, keeda veidike ja lisa sinna supile.
Seda suppi jällegi, kus kõik vähikoored, sellerid, petersell, herned, lihatükid ja muud asjad said keedetud, tuleb läbi sõeluda, aga mitte liiga peeneks. Supile veel lisada näiteks haugi või muud kala, või täidetud tuvi, või mis ise soovid. Lauda toomisel lisatakse veel vähilakkasid.
Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.
Makaronisupp naeristega
Võta 10 head valget naerist, pese need puhtaks ja koori ära, lõika need peenteks sõrmepikkusteks tükkideks, keeda need puljongi sees pehmeks. Murra siis nael (410 g) õhukesi ümmargusi makarone sõrmepikkusteks tükkideks, pane sõelale ja loputa külma veega üle. Pane need naeriste sekka ja pane nii palju head puljongit peale kui tarvis, lõika pool naela (200 g) suitsutatud servelaatvorsti õhukesteks viiludeks ja keeda seda puljongi ja pipra ja soolaga läbi ja kui kõik hea on, siis vii supp lauale ja anna riivitud Saksamaa juustu salatitaldrikul sinna kõrvale.
Allikas: Katharina Fehre, “Uus köögi-ja kokaraamat”, 1824
Via Hanseatica on Eestit, Lätit ja Venemaad ühendav rahvusvaheline turismimarsruut, mis toob esile iga riigi ainulaadsed vaatamisväärsused, ajaloo, kultuuri, sündmused ja maitseelamused. Kui algselt hõlmas marsruut ajaloolise hansatee osa Peterburist läbi Tartu Riiani, siis nüüdseks on kaasatud Plus aladena ka Rakvere ja Viljandi Eestis ning Viiburi ja Pihkva piirkonnad Venemaal.
Via Hanseatica Eesti ja Läti aladel on ühendatud enam kui 80 toidupakkujat ja -tootjat, kes üheskoos kannavad enda toodangu ja roogadega edasi sajandite taguseid traditsioone ning moodustavad toidumarsruudi Taste Hanseatica (Maitsev Hanseatica).