Väikesed pannkoogid läbisurutud õuntega
Võta poti sisse natuke võid, sega tule peal, kuniks meenutab üht head putru. Siis lisa 6 muna üksteise järel, kogu aeg segades. Lisa juurde omal soovil head jahu ja sega magusa piimaga, kuniks jääb alles üks hea õhuline tainas. Lisa juurde veidi suhkrut ja soola. Siis võta üks pannkoogipann ja las see söel kuumeneb. Peene lapiga võta veidi võid, sellega määri pann üle. Siis pane väikeses kogustes seda pannkoogitainast, nii et see õhukeselt üle kogu panni laiali voolaks. Siis küpseta need õhukesed koogid, kuniks tainas otsa saab. Nüüd kui see valmis saab, on tarvis läbisurutud õunu, segatud suhkruga õige magusaks.Seda määri õhukeses koguses igale pannkoogile. Siis võta veidi võid suuremal pannil, tee või veidi pruuniks. Pooleks volditud pannkooke küpseta munavahus, puista mõlemad pooled riivsaiaga ja küpseta need helepruuniks. Kui valmis, võid puistata suhkrut peale.
Neid pannkooke võib teha ka ilma õunteta. Siis võta head kogust võid taina sisse, ja küpseta nagu juba õpetatud. Niipea kui valmis, siis voldi nad enne pooleks ja siis veel pooleks, taldrikule pannes puista peale peent suhkrut.
Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.
Soja tegemine
Selle tarvis võid kõik šampinjonid, suured ja pisokesed võtta, tee aga varred korralikult puhtaks nii kaugelt, kui nemad mulla sees on olnud ja pühi need ühe rätikuga hästi puhtaks. Siis pane need ühe kivipoti sisse, riputa natuke soola vahele, hõõru need ühe puulusikaga nii peeneks kui aga saad ja lase neid ühe sooja koha peal mõned päevad siesta, et kohevile läheb. Siis keeda neid üles, aja riidest läbi ja keeda neid siis veel õige pisokese tule peal, kuni sahvt õige paksuks saab. Kui ära jahtub, siis pane see pisokeste pudelite sisse, pane korkidega kinni ja vaiku peale, ning pane ära kuniks sul neid tarvis on. Kui see soja on hoolega tehtud, siis ta jääb 4-6 aastaks väga heaks ja kui paar teelusikat sellest ühe pasteedi ehk raguu sisse panna, siis tunneb maitse juba täiesti ära.
Allikas: Katharina Fehre, “Uus köögi- ja kokaraamat”, 1824
Kuivatatud õunapuder (Pastillat)
20 ilusat suurt haput õuna küpsetatakse ahjus pehmeks ja hõõrutakse läbi jõhvsõela kaussi, tehakse suhkruga õige magusaks ja hõõrutakse puulusikaga hästi vahule. Lisatakse nüüd siis veel sinna 6 vahule löödud munavalget ja segatakse läbi. Võetakse siis 10 tolli (25 cm) pikkused, nelja tolli (10 cm) laiused ja tolli (2,5 cm) kõrgused hööveldatud puukastikesed, pannakse veerand tolli paksuselt seda õunaputru sinna sisse ja kuivatatakse paar tundi soojas ahjus. Pannakse nüüd jälle kord seda putru sinna pääle ja kuivatatakse ahjus ära ja niiviisi edasi, kuni kastid täis on. Võetakse nüüd kastidest välja, lõigatakse neljakandilised pikad tükid, kuivatatakse veelkord läbi ja hoitakse kuivas kohas paberi või kasti sees.
Allikas: Jaan Koor, “Kokaraamat 1331 söögivalmistamise õpetusega”, 1900
Piimasupp õllega
Pannakse 1 ½ toopi (2,8 l) õige head rõõska piima tulele ja niipea kui tema tahab üles keema hakata, kallatakse 1 kortel (0,3 l) head lahjat õlut piima juurde. Niipea kui kokkuläinud jagu piimast lahkunud on, võetakse supp tulelt ja kallatakse ühte vaagnasse. See piim antakse soojalt õlleklaasidega laiali ja tema juurde saab tükiks löödud pruun suhkur antud.
Allikas: Lida Panck, “Kasuline köögi- ja majapidamisraamat”, 1896
Koorekreem jämeda leivaga
Lüüakse toop (ca 1,2 l) hääd vahukoort puuvispliga kangeks vahuks, segatakse sinna juurde pool toopi (600 ml) riivitud jämedat leiba, üks riivitud sidrunikoor, mao järel peenikest suhkrut ja süüakse kohe. Kui tahetakse kõvaks teha, siis sulatatakse 12 lehte valget želatiini poole tassi kuuma veega ja segatakse sinna juurde ja pannakse želeevormidega külma kohta tarduma.
Allikas: Jaan Koor, “Kokaraamat 1331 söögivalmistamise õpetusega”, 1900
Via Hanseatica on Eestit, Lätit ja Venemaad ühendav rahvusvaheline turismimarsruut, mis toob esile iga riigi ainulaadsed vaatamisväärsused, ajaloo, kultuuri, sündmused ja maitseelamused. Kui algselt hõlmas marsruut ajaloolise hansatee osa Peterburist läbi Tartu Riiani, siis nüüdseks on kaasatud Plus aladena ka Rakvere ja Viljandi Eestis ning Viiburi ja Pihkva piirkonnad Venemaal.
Via Hanseatica Eesti ja Läti aladel on ühendatud enam kui 80 toidupakkujat ja -tootjat, kes üheskoos kannavad enda toodangu ja roogadega edasi sajandite taguseid traditsioone ning moodustavad toidumarsruudi Taste Hanseatica (Maitsev Hanseatica).