Selleks on tarvis parajaid rinnatükke, ning seda parajateks tükkideks lõikuda, siis kenasti valgeks leotada, kuumutada, puhastada ja tule peale panna keeva veega. Lisa veidi veini, soola ja tükike võid, et kena valget leent saaks. Siis küpseta juurde veidi valget jahu ja peenelt hakitud tüümiani ja loorberilehti. Viska juurde liha, lisa veini nii palju kui tarvis ja keeda veel natuke kokku. Kui tarvis, lisa õige natuke suhkrut saab teha veel maitsvamaks.

Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.​

Selleks võid kasutada rinnatükki, ning seda mõõdukateks tükkideks lõikuda, siis kenasti valgeks leotada, kuumutada, puhastada ja tule peale panna keeva veega. Lisa veidi veini, soola ja tükike võid. Aga ära tee liiga märjaks, vaid nii, kui palju sousti jaoks vaja läheb. Kui juba keema läinud, siis viska juurde paar tervet sibulat ja loorberilehti, nii et kaetud ja tasa keeb, kuniks valmis. Kui on valmis, siis küpseta veidi valget jahu ja kahest või kolmest sidrunist riivi maha seda koort ja pigista välja see mahl. Võta juurde veidi suhkrut. Seda kõike keeda kokku ja kui vaja, siis lisa juurde paar munakollast.

Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.​

Härja keel keeda soolases vees valmis, nahk olgu maha tõmmatud ja keel on lõigatud keskelt pooleks. Siis võta pannile natuke võid, pruunista see helepruuniks, küpseta veidi seda keelt mõlemalt poolt õige natuke pruunikaks. Seejärel tee seda kastet sellisel moel: tee head, pruunikat jahu, sega juurde veidi suhkrut, võta peeneks hakitud sibulaid, loorberilehti, purustatud nelki, rosinaid, korinte, mandleid, sidrunikoort mis on lõigatud peeneks viiludeks ja seejärel kõigepealt leotada vees ja keeta üks kord, et see pruun välja tuleks. Seda kõike viska juurde pruunile jahule, sega õige korralikult, vala juurde veini ja vett, ning keeda õige tummiseks, aga sega ka hoolikalt kogu aeg.

Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.​

Üks part saab nõnda kui frikassee juures pisikesteks tükkideks hakitud, hästi ärauhatud ja nõnda palju külma veega, et liha temast sõrme kõrguselt kaetud on, tulele pandud. Üleskeemise juures saab hästi vahtu võetud, pannakse soola, mõned pipra- ja inglise vürtsi terad ja terve sibul juurde. On liha hästi pehme ja soust väheseks keedetud, siis pannakse 1 supitaldrikutäis peete juurde, mida algul ühes iseäralises katlas veega pehmeks keedetud on, ärakooritud ja ümmargusteks viiludeks lõigatud. Peetidega ühes pannakse 2 lusikatäit hapukoort, 2 peotäit riivleiba ja äädikat ning suhkrut maitse järele juurde

Allikas: Lida Panck, “Kasuline köögi- ja majapidamisraamat”, 1896