Võta üks nael peeneks tõugatud mandleid ja pool naela või kolmveerand naela peent suhkrut, sega see kuuma poti sees tule peal et enam ei kleepuks, aga ära liialt kuivata ka neid, et see õige kuivaks jääks. Siis pane kõrvale, las jahtub. Klopi 6 munavalget tihedaks vahuks ja sega juurde kuivatatud puuvilju ja sidrunikoort. Siis tee muretainastvõi lehttainast korralik põhi tordile, küpseta ääred, lisa makronitainast sinna sisse ja tee see poole sõrme paksuseks, aga mitte rohkem, muidu jääb see liiga kleepuvaks ja jahuseks. Klopi üks munavalge kõvaks vahuks natukese suhkru ja veega, sellega määri veel pind ja küpseta aeglaselt läbi. Soovi korral võid lisada glasuuri ja tuhksuhkruga üle puisata.

Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.​

Võta 8 muna ja 10 munakollast, klopi kuniks jääb tihedalt kokku, puista juurde peeneks jahvatatud suhkrut ja klopi edasi. Lisa juurde pool tahvlit šokolaadi, veerand naela purustatud mandleid ja nelki, kaneeli, kardemoni ja muskaatpähklit nii kuis meeldib, sega kõik kokku. Siis sega juurde veel 4 loodi (~51 g) ehk veerandist pool naela riivitud ja sõelutud musta leiba, pane tainasselle vormi sisse ja lase küpseda.

Allikas: Christoph Harder „See esimene kokaraamat, tõlgitud saksa keelest”. Esmatrükk 1795. aastal.
Lugedes selle kokaraamatu teksti, ei tohi unustada, et tegemist on välismaiste retseptide tõlkega 18. sajandi lõpust. Harder on teinud märkimisväärselt palju tööd erinevate kultuuride traditsiooniliste toiduainete ja toodete nimetuste tõlkesse.​

Toop (1,2 l) kooritud ja soolaveega pehmeks keedetud kartuleid kurnatakse suure jõhvsõela peale ja hõõrutakse sealt läbi ühe kausi sisse. Nüüd segatakse sinna juurde: paar lusikatäit sulavõid, paar toorest muna ja niipalju Moskva jahu, et kui kuuma rasva sees keedetakse, mitte ära ei lagune. Nüüd veeretatakse peo vahel pirni moodi kuulid ja iga jämedama otsa sisse pistetakse üks nelk, veeretatakse siis Moskva jahuga kokku ja keedetakse sügava hästi kuuma rasva sees pruuniks ja küpseks.

Allikas: Jaan Koor, “Kokaraamat 1331 söögivalmistamise õpetusega”, 1900

Pirukaliha valmistamine:
Nael (400 g) supiliha ehk nael (400 g) sea- ehk vasikapraadi raiutakse õige peenikeseks. Nüüd praetakse kaks peenikeseks lõigatud sibulat veerand naela (100 g) võiga kastruli sees pehmeks, lisatakse sinna juurde: kolm söögilusika täit haput ehk rõõska koort, siis see liha, maitse järele soola ja peenikest pipart, segades hautada ja siis lisada veel 3 kõvaks keedetud, kooritud ja peenikeseks lõigatud muna. Nüüd kallatakse kausi sisse jahtuma.

Pirukate valmistamine:
Kolm toorest muna, pool naela (200 g) nisupüüli jahu ja natukene soola pannakse kaussi ja segatakse niipalju rõõska piima juurde, et vedel pannkoogi tainas saab. Siis tehakse väikene sabaga pann pliidi pääl kuumaks, määritakse sularasvaga, kallatakse siis õhukene kord tainast üle ja küpsetatakse niiviisi õhukesed pannkoogid. Pannakse siis iga koogi pääle pikk tükk pirukaliha, rullitakse kui vorstid kokku, veeretatakse esiteks nisupüüli jahu ja siis toore muna ja riivleiva sees. Praetakse panni pääl kuuma sularasva või siis või sees pruuniks. Neid võib pruuni võiga või suppide juure süüa.

Allikas: Jaan Koor, “Kokaraamat 1331 söögivalmistamise õpetusega”, 1900

Keeda üks värske härja keel hästi pehmeks, hari puhtaks ja haki seda ühtlasi ühe terve sidruniga, mille seest kõik seemned on välja võetud, hästi peenikeseks ja keeda seda pärast natukese lihasupiga, et see saab õige pehmeks. Saab see supp sissekeenud, siis võta tule pealt ära, lase külmaks jääda ja sega seda ära 3 muna, riivleiva, 3 lusikatäie konjaki, 4 lusikatäie sulatatud või ning natukese suhkruga ja liiguta seda hästi segi. Pane pärast välja rullitud pirukatainast pisikeste vormide sisse ja pane seda täidist sinna sisse ja kata need sellesama taignaga kinni ning lase neid ahju sees küpseda. Kes rosinaid nende pasteetide sisse tahab saada, peab neid koos keelega keetma, kui see on hakitud. Sedasama viisi võib ka vasikapraest pasteetisid teha, aga siis peab kõik, mis pruun on, prae pealt ära võtma ja kui üdi on ka, siis hakitakse seda katki ja keedetakse koos lihaga, kui ei ole üdi, siis saab neerurasva ja võid võetud.

Allikas: Kajsa Warg, “Köögi- ja kokaraamat”, 1781