Viljandimaa

Mulgimaa on tuntud linakasvatusega jõukaks saanud talude poolest, mis tingis kohalike toitude leviku üle Eesti, kui kaubaks läks mõni talu kaugemal või vahetati elukohta. Nii tunneme mulgi putru, kapsaid ja korpe terves Eestis. Need on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Mulgimaalt on pärit veel segakama, mis sisaldab erinevaid tera- ja kaunvilju. 20.sajandi algupoolel tegutsenud Liplapi kodumajanduskool oli aga esimene selline õppeasutus kogu tsaari-Venemaal. Vana Viljandimaad tervikuna iseloomustabki uuendustega kaasaminek, sealjuures osatakse oma sesoonsusel ning säästlikul toorainekasutusel tuginevat toidupärandit hinnata ning seda hoitakse jätkuvalt au sees. Oma päritolu rõhutavad tänapäevalgi tegutsevad piirkonna toidutootjad, kes on koondunud kohalikku Viljandi OTT toiduvõrgustikku. Ka piirkonna söögikohtade menüüdes on mulgi toidud eraldi välja toodud. Mitmel pool korraldatakse toiduvalmistamise õpitubasid, näiteks Olustvere mõisas saab ise leivaküpsetamist proovida. Suvel toimuvat Viljandi Hansalaat ja Viljandi pärimusmuusika festivali oodatakse aga alati põnevusega, sest mõlemad pakuvad toiduhuvilistele uusi maitseid ning elamusi.