Läänemaa ja saared

Läbi aegade on Lääne-Eestis toidulaua katnud siinse kandi põllud, ümbritsev meri ja metsad. Tänapäeva tüüpilised toidud Lääne-Eestis on rukkileib, kala, juurviljad ja teraviljad. Kalaliikidest on siinkandis tuntud räim, kilu, ahven, latikas, vimb, siig, lest, tuulehaug. Toidulauda rikastavad mahe rohumaaveise- ja lambaliha. Taluperede laualt ei puudu kartuli-hapukapsasupp, klimbisupp ja tanguvorst. Oluline osa on hoidistel, kastmetel ja erinevatel siirupitel.
Saaremaa piirkonnale on autentsed pannileib, suitsukala ning Muhust pärit hapurokk.
Hiiu toit meenutab pigem kihavat küla, kus üks maitse viib teiseni, mõnusast kohvikust on võimalik astuda ehedasse kõrtsi ning seda saadab muhe Hiiu jutt ning traditsioone austav ja äravahetamatu ümbrus. Hiiumaa rahvuslikuks toiduks on nimetatud odrajahust valmistatud käkke, mida tehti vereta ja verega.
Vanimat kastet, silgusoolvett, nimetati Saaremaal ja Hiiumaal lagaks, näiteks silgulaga. Hiiumaal keedeti kastet ka lihasoolveest, veest ja odrajahust. Kui seda kastet aga täiustati rasva või lihatükkide juurdelisamisega, siis saadi nott või jahunott. Ruhnu rootslaste pühade- ja pühapäevatoiduks oli klimbisupp.
Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi.