Kurzeme

Kurzeme ja Zemgale hertsogiriiki valitses 1642-1682 hertsog Jacob. Tema valitsemisajal arenes riigis kiiresti laevaehitus, avati esimesed tehased ning suurenes põllumajandustoodang. Jacobi laevad seilasid merel kaupade eksportimiseks, kolooniate loomiseks Tobagos ja Hambias ning suhkru, kohvi ja vürtside toomiseks Euroopasse. See oli aeg kui esimesed kartulid toodi Lätti, kuid läks veel paar sajandit, enne kui kartulist sai armastatud toiduaine.
Rannikualadel on alati söödud erinevaid mere-, jõe- ja järvekala roogasid, näiteks suitsutatud merikeelt, räime, turska, latikat ja angerjat, küpsetatud silmusid, soolatud räime, heeringat. Eriline delikatess on värske ja kergelt soolatud Läänemere lõhe. Lisaks küpsetatakse kuumadel sütel tervet kala, selleks kasutatakse näiteks haugi, forelli, karpkala, säga ning Euroopa ahvenat. Piirkonna külalised saavad ka ise mitmes kohas kala püüda ja suitsutada.
Kurzeme piirkonna populaarne delikatess on Usma jõe silmud. Silmusid pakutakse supina, küpsetatult või suitsutatult. Hooajaliselt pakutakse roogasid tuulehaugist, hõbekalast ja räimest ning aastaringselt pakutakse kilu, heeringat ja lõhe.
Rukkist kasutatakse rukkileiva, hapuleiva ja porgandileiva küpsetamiseks, otra kasutatakse erinevate putrude tegemiseks.
Soovijatele õpetavad kohalikud perenaised kohalike toitude valmistamist.
Maiasmokad saavad nautida pirukaid, meekooki ja mooniseemnetega küpsetaisi, mida valmistatakse keskaegsete retseptide järgi. Magustoiduks pakutakse põldmarja pelmeene või magustoitu rukkileivast, meest, jõhvikatest või pohladest ning magusast kreemist.